Olin eile nii väsinud, et ise ka eriti ei uskunud. Kõhus tiksus rasksus. Muhe oli olla küll. Lamad diivani peal, kaminas hulgub tuli hüvastijätuks vihmaperioodile, pehme muusika leiab tee sinuni ja sina ise jõlgud unemaade ja reaalsuse vahel. Inimeste hägused vestlused jõuavad minuni, kuid eksivad vahepeatuses ära
Käisin laineid vaatamas — nagu oleks ja nagu ei ole ka. Murduvad kuskil kauguses ja siis hajuvad sügavusse või murduvad kaldale liiga lähedal, et lööb hinges kartma. Vähemalt päike paistab ümber minu
Ärkasin kell kuus või miskit. Pikk uneaeg on mul olnud. Mirale sünnipäevaks Øokolaadikook
Who Says – John Mayer