Rubriik: Elu surfilaagris

Pilved liiguvad külg ees. Mango viil taldrikul, torgin noa pidemaga nektariine leidmaks kõige pehmema. Varsti ongi nad pehmed, kui nii jätkad mainib Andrea.

Tegelikult oli angiin, mitte mingisugune Vene gripp, uurisin järgi, polegi sellist asja Et 20 kraadiga magama jääda peaksid sa olema väsinud ja liikumatu ja mitte teki all. Pigem lina. Järjekordne laupäev on maja tühjaks teinud ja lasknud ennast koristada. Vähkresin, kuid ei maganud. Ronisin oma aiamajast välja terrassile. Kuidagi edenes uni paremini

Mingi vene gripp on mööda Prantsuserannikut veidi ringi tuulanud ja ka mina olen sellest osa saanud, kuigi nüüd olen ma peaaegu et terve, energia taastunud ja ehk järgmine nädal saab surfama minna Väljas on praegu kümne paiku 20 kraadi sooja ja homme päeva ajal 36 kraadi rohkem sooja. Põnevad ajad

ma usun, et surfari elustiil on üks kuradima hea elustiil;

Life is change, said the stone to the flower and flew away

Vahetevahel pärast õhtusööki viime oma kehad randa, et veidi rannavõrkpalli mängida. Kuidas-iganes on mängijate oskused, saab alati palli jahtides nalja. Ja siis kui muutub õhtu palli mängimiseks liiga uskumatult pimedaks ja meie varjud ärkavad kuuvalguses ellu, istume me maha ja laseme veidi kitarril kõlada. Seekord oli Gregory meie meelt lahutamas mõnede lauludega. Teised lamasid maas…

Artti on muutumas party sünonüümiks. Artistic smell of Artti’s fart will make you party hard. If party ain’t no good, call Artti to set the mood. Või “When you buy beer you support Artti’s career“, mis on enam-vähem tõde, sest ma jooksutan pisikest poekest ellujäämisvarustusega ja jagan kogu kasumi Miraga. Tegelikult ma lihtsalt täidan külmkapi…

Väikest hütti värvin tumedate ja heledate triipudega Istume terrassil, kuulan kitarrimängu ja inimesed räägivad midagi saksa keeles

Laes liigub pragu mööda katust, rohelisel triibu maastikul Üritan kahekümneseitsme kraadises ilmas köriseva köhaga toime tulla. Lihtsalt ühel hommikul istusin vees ja ootasin põnevusest murduvaid laineid, kuid lasin kergel hommikutuulel end jahutada. Ma arvan, et nii on lugu. Villas on mitmel teistel ka veel köha Bayonne’is leiab aset hetkel viie päeva jooksul Fetes de Bayonne….

Pärast nelja tundi magamist ärkasin ma kell kuus veidrast/kummaliselt/heast unest ning suundusin eksinud ilmel randa lained vaatama. Õhuloor hõljus mööda maad, muutes kõik vaikseks. Ainult tänavalambid tundsid ennast koduselt. Laineid polnud. Kõndisin tagasi ja sõin müslit, pesin eelmisest õhtust ilmunud klaasid puhtaks ja kell seitse liikusin taas randa. Segadus. Vähemalt tean ja läksin tagasi magama…