Rubriik: Kirjutiskled

Ei saanud õhtul magada, mõtlesin, kuidas tahaks korraldada valetajate õhtu ja aarde jaht Tallinna peal

Õhtu magusa lõhnades versioon k5 2 poeedid poevad peetidega voodi taha peitu, üürivad oma mõtteid ning üritavad luua keemilisi ridu. Muusikoloogia või seeneteaduslik pidu. Samad piraadid tulevad tooma meile pärle raamides päikeseloojanguks, kana ahju panna ning oodata kaanides silmadega kartulite kuhjaga valmimist. Ettenägelik õnnelikus liigub viisi hoides. Ja siis inimesed hakkavad unistama. Läbi päeva kõnnime…

Mõtteid kergitav, nagu tuhast tõusev fööniks. Küünal põleb, taevast kallab, aga mitte vihma vaid midagi väärtuslikumat. Midagi energilist ja julgetes toonides, meeleolus. Blah, tuba on iseenest vägagi pime. Vaip hoiab keldrikülma eemal, samas kui vaip on mitte parajas suuruses, et terve põrand katta. Tänavalt varjutab tänavalamp teisi säravaid isiksusi ja muid tähti, kuu teeb samme…

On üks ja tal on kollane sall ümber kaela. Ta jookseb tihti ringi ning talle meeldib elada toas, kus on palju raamatuid. Hommikuti naudib ta kuuma kakaod ja õhtuti istuda kamina ees. Ilusad on inimesed tema elus, kuna ta näeb kaugemale kui välimus. Näeb hinge sisse ja selle ümber. Tal pole kella, sest aeg ei…

Kirjutada iga päev. Kirjutada hästi. Mitte nii nagu kästi. Vaid kuis tundub vaev Muutumisega muutuvad inimesed, muutuvad nende soovid, muusika kõlab hästi ja keegi pead kedagi naerutama. Selgitusi on raskem anda, milleks. Oo, huvipuudus, päratus

Kesköö on saabumas. Uus maailm algab, justkui magus mustikajäätis. Väga koorene ja täis lugusid, mis asuvad end jutustama. Nagu Freud ¦okolaadikarva mumbel istub koos kahe rohelisega diivanil. Kuulavad aeglast jazzi ning nuusutavad õhus köögis keevat vett. “Kaks tundi veel, ja siis on vesi otsas ” Televiisor näitab vaba käega joonistatud kahes värvis päikesetõusu. Esimene roheline…

Punane paber, kuhu kirjutasin targalt, on kadunud, või sa peitsid selle ära, sest sa ei midagi aru, mis on sinna peale kantud. Vastukajata lajatab sinu pea minu rinnale ja asjatab nohinat, kui rahuned mu südamelöökidest. Ma ei tahtnud kuhugi jõuda, lihtsalt paigal tammuda, või jah, ehk mitte paigalgi tammuda vaid olla momendis, mida võimalikult pikalt…

// Ükskord ammu-ammu elas laulev siil Tupsek, kes tahtis pääseda kosmosesse. Ning tal oli kass, kellel oli väike kollane tikutops, mille sees peidus oli tal suurte punaste päkapikusussides Arni. Uh, olid need alles suured sussid. Nende sisse oleks võinud terve loomaaia mahutada: kõik Aafrika lõvid ja elevandid, Aasia tiigrid ja maod, rääkimata Kuu taga elavatest…

Kauges metsas istusid puu otsas kolm varest. Nende kõigi jalad olid väga pikad. Sama puu all magas norinal endine mereväe piraat Arni ning nägi unenägu puulusikast, millega ta igal hommikul putru sõi, enne kui ta läks teiste piraatidega mängima Ta sõitis nüüd selle puulusikaga mööda universumi, mööda kosmost ja vahel ka supitaldriku põhjas, kust ta…

Päike tõusis taas põhjast Øokolaadi jõe tagant. Alanud hommik oli täidetud lillede, pilvede, päikesekiirte, uute lugude, maasikate ja murus magava krokodilliga, kellele ei tohtinud peale astuda, sest muidu sööks ta pealeastuja. Krokodilli nimi oli Heti ja ta magas seal alati. Vahel ronis ta jõkke vett jooma ja siis roomas laisalt haigutades tagasi omale kohale. Krokodill…